Kollane on üks vanimaid värve ajaloos, selle värvi esimesed ilmingud on üle 17 000 aasta vanustel koopamaalingutel. Kuna ookri kollase pigment oli eelajaloolisel ajal kergesti kättesaadav, oli see üks esimesi koopakunstis kasutatavaid pigmente. Kollase värvi levikut oli näha ka maalidel Vana-Roomast ja Egiptusest, kus seda kasutati nahavärvi ja taeva kujutamiseks, ning jumaliku ja igavese nooruse sümboliseerimiseks. Kollane ooker oli kõige sagedamini kasutatav pigment värvitud seintele Vana-Egiptuses. (Phillips 2023)

   Kollane pigment pärineb sellistest koostisosadest nagu muda ja raudoksiid. Vanad egiptlased seostasid seda oma hinnalise ja palju haruldasema kullaga ning kunstnikud kasutasid mudasemat tooni ookrit nahatoonide, taeva kujutamiseks ning jumaliku ja igavese sümboliseerimiseks.  (Phillips 2023)

   Kuid kollane pole alati põhivärvide hulka kuulunud. Põhivärvide hulka lisandus kollane alates 13. sajandi keskpaigast. Kunstis peetakse põhivärvideks sinist, kollast ja punast – täpsemalt vastavalt tsüaan (ingl. cyan), kollane (ingl. yellow) ja magenta (ingl. magenta), mille segamisel saab kõik teised värvid, v.a valge ja must. (Uusküla, Sutrop 2011: 5–6)

Iidsetes religioonides oli kollane püha värv. Kollast, nagu kulda, peeti igaveseks, kadumatuks ja hävimatuks. Paljud religioonid kummardasid päikest ja päikesejumalaid kujutati kollast kandmas. Muistsed egiptlased uskusid, et jumalatel on kuldne nahk ja luud ning nad kasutasid kollast oma nahatooni kunstis. Kollane on oluline värv ka budismis, kus see tähistab alandlikkust. (Phillips 2023)

   Kollane on erinevates kultuurides omandanud erinevaid tähendusi. Esimese tähendusena tähistab kollane valgust. Goethe on öelnud: „kollane on värv, mis on valgusele kõige lähemal.“ Sel põhjusel on kollane muutunud selliseks tooniks, mida esindab tihti päike, selle kiired ja isegi soojust. Keskajast alates on Euroopas tähistanud kollast värvi ka reetlikkust ja äraandmist. (Racoma 2019)

​

Kollase värvi konnotatsioonid erinevates kultuuriruumides

Hiinas on tavaline kollane värv olnud eriline juba rohkem kui tuhat aastat. Kollast värvi peeti koos punase, sinakasrohelise, musta ja valgega viie elemendi teooria osana. Iga eelnimetatud värv vastas ühele aastaajale, suunale, elemendile, planeedile ja loomale.     Kollast seostati maa elemendiga. Vana-Hiina kõnekäänd: „taevas on mustjassinine ja maa kollane“. II sajandil eKr kirjutatud „Kevade ja sügise aastaraamatute külluslik kaste“ kirjeldab kollast kui „valitsejate värvi“. Hiinas seostub kollane lisaks päikesega ka mehelikkusega. (St. Clair 2019)

   Selline eriline munakollase varjund oli Hiinas keisrite lemmikvärv ja Tangi dünastia ajal tohtis kollaseid rõivaid kanda vaid keiser, keelates lihtinimestel ja ametnikel kanda punakaskollaseid rõivaid ja aksessuaare. Arhitektuuris leidus kollast, näiteks keisripaleed oli kaetud kollaste katustega. Et saada soovitud kollane, kasutati hiina kratikübara taime ja koguti selle mugulaid kaheksanda sünoodilise kuu lõpus ning tambiti käsitsi ühtlaseks pastaks. Hiina Qingi dünastia kukutamisega kaotas kollane oma sümboolse tähenduse hiinlaste seas. (St. Clair 2019)

   Kollane värv võib tähendada erinevaid asju eri riikides. Kuigi seda peetakse enamikus Lääne kultuurides soojaks ja õnnelikuks värviks, Saksamaal peetakse seda kadeduse värviks. Prantsusmaal nähakse seda nõrkuse ja reetmise värvina. Indias seostatakse kollast värvi ka kaubandusega (Grovier 2018). Ladina-Ameerika riikides ja Egiptuses seostatakse kollast surma ja leinaga, kui taas     Aasias kuulub kollane kõrgklassi hulka, mida peetakse pühaks. Indias on kollase värvi mõju pigem vaimne kui ajalik, sümboliseerides teadmist ja rahu ning kollast seostatakse Krisnaga, kellel on tavaliselt erkkollane rüü seljas. (St. Clair, 2019)

Jaapanis peetakse kollast julguse värviks. Lääne kultuurides sümboliseerib kollane suve, soojust ja rõõmsameelsust. Ameerikas seostatakse kollast värvi näiteks transpordiga, kuna seda kasutatakse koolibussidel, taksodel ja teetähistel. Saksamaal sümboliseerib kollane aga kadedust. Paljudes Aafrika riikides tohivad kollast kanda ainult kõrgklassi kuuluvad inimesed. Kollase kullakarva tooniga peetakse üle maailma raha, kvaliteedi ja edu värviks. (Grovier 2018)

  Kui mõelda kollatõvele, sapivoolmetele või kahkjale jumele, siis võiks öelda, et haigused seostuvad kollase värviga. Ajakirjanduse juures see viitab justkui järelemõtlematule ja kõmulisusele. Hiinast Euroopasse saabunud immigrantide vooge Ameerikasse nähti kui „kollane oht“. Keskajast saati on marginaliseeritud inimrühmi sunnitud kandma kollaseid märke või rõivaid. Ajaloost meenub näiteks natside kollane täht, mida nad sundisid juute kandma. (St. Clair 2019)

   Kollast on läbi ajaloo peetud ka kui ilu ja väärtuse värviks. Kollast seostatakse tihti ka kullaga. Siiani on kasutusel väljendeid nagu kuldajastu, kuldsed poisid ja tüdrukud ning äris kasutatav kuldne käepigistus või siis töölt lahkujate ülekuldamisest. (St. Clair, 2019)

Kollane kunstis

Kunstis on kollast värvi pikka aega kasutatud füüsilise ja vaimse haiguse tähistamiseks, kuid kollase pigmendi kasutamine ise seadis maalikunstnike füüsilise tervise ohtu, sest arseenist saadud pigment on mürgine. Maalikunstnikud lakkusid sageli oma pintsleid peene detailse töö jaoks ja need kunstnikud, kes kasutasid kollast, mürgitasid end aeglaselt. Rooma impeeriumi ajal tutvustasid ettevõtjad pigmenti, mida tuntakse arseensulfiid-mineraalina, nimega Orpiment. Sõdurid kastsid oma nooleotsad ainesse, et luua mürgitatud nooli, samas kui teised tsivilisatsioonid uskusid, et selle kollakas-oranž värv tähendas, et see võib muutuda kullaks.  Orpimentvärv kaunistab Tutanhamuni hauakambri seinu ja kaunistab Taj Mahali. (Burns 2023)

   Kollaseid raamatuid kujutatakse näiteks kahel 1880. aastatest Vincent van Goghi maalil: „Vaikelu piibliga” ja „Pariisi romaanid“. Van Goghile ja paljudele teistele tolle aja kunstnikele ja mõtlejatele sai värv ise aga selle ajastu ja viktoriaanlike ohjeldatud väärtushinnangute taunimise sümboliks. "Kollase buumis", Richard Le Gallienne'i 1890. aastate lõpul avaldatud essees, kulutatakse selle värvi propageerimisele 2000 sõna. See essee mõjus nii veenvalt, et XIX sajandi lõpukümnend sai tuntuks kui „kollased üheksakümnendad“. (St. Clair 2019: 63)

​

Tunded ja seosed kollase värviga

Tunnete osas on inimestel üle maailma erinevad seosed.  Kollast nähakse üle maailma kui nooruse idealismi, kujutlusvõime, inspiratsiooni ja lootuse värvina, see sümboliseerib tihti ka vaimsust ja filosoofiat (St. Clair 2019). Eestlased seostavad seda värvi positiivses mõttes rõõmu tundega ja näevad seda kui lõbusat värvi. Seda seostatakse soojusega, päikesega, suvega ja inspiratsiooniga.  Sakslased seostavad positiivses võtmes seda värvi kui värskendavat, kerget, lõbusat värvi, mis on seotud optimismiga. Prantslased näevad seda värvi kui energilist, tarmukat, päikeselist värvi. Negatiivsed seoseid eestlaste seas on sarnane sakslastega ehk seda seostatakse armukadedusega, valelikkusega ja mõeldakse sellest kui mürgine, hapu ja haige värv. Prantslased mõtlevad ka negatiivses võtmes kollasest, et see on seotud sõnadega kuiv ja kuumus. (Tammert 2006)

​

Kollase värvi tähistused

Rinnas kantav kollane lint tähendab paljudes riikides solidaarsust. Seda kantakse kui toetusavaldust neile, kes viibivad keerulistes oludes, sümboliseerides taas kohtumise ootust ning lootust. Rannas lehviv kollane lipp tähendab, et ujumine on ohutu vaid kogenutele. Üks või kaks kollast lippu autorajal tähistab ohtu. Spordis kasutatakse kollast hoiatuskaarti enamikul aladel mängija hoiatamiseks. Esimest kollast kaarti näidati jalgpallis IX maailmameistrivõistluste esimeses mängus 31.05.1970 kui mängisid NSV Liit ja Mehhiko omavahel. 

​

Lingvistika

Regilaulus on värvinimi kollane haruldane, selle asemel kasutatakse kuldne. Johann Gutslaffi 1648. aastal ilmunud lõunaeestimurdelises sõnaraamatus on saksa gelb vasteks ‘kuldane’, ‘kõllane’ ja Heinrich Gösekeni põhjaeestimurdelises sõnaraamatus 1660. aastast ‘kuldne’, ‘kullane’. (Tammert 2006)

​

Etümoloogia

Uurijate Mauno Koski ja Ants Viirese sõnul tuleb sõna ‘kollane’ eesti keelde läänemeresoome keeltesse balti keelte vahendusel indoeuroopa algkeele tüvest gil või gel ('särama'), millest on tulnud paljudesse keeltesse ka sõna ‘kuld’ (Bomhard, Kerns 2011). Sõna ‘kollane’ on suure tõenäosusega tuletatud sõnast kuld või hoopiski kold (Sutrop 1996).

Kollasega seotud väljendid eesti keeles

Allpool on välja toodud mõned teatud väljendid eesti keeles, kus on kasutusel sõna ‘kollane’:

• "kollanokk", väljend mida kasutatakse, kui räägitakse kogemusteta inimesest

• "kollane kadedus", väljend eriti suure kadeduse kohta

• "kollane ajakirjandus", "kollane ajaleht", väljendid kõmu-uudiste ajalehtede jaoks

• "kollane kirjandus", väljend nn sopakirjanduse, kunstiväärtuseta ajaviiteraamatute kohta

• "kollane pass", vanasti kasutati seda väljendit prostituutidele antava tegevusloa kohta

• "kollane rass", vanasti kasutati mongoliidsesse põhirassi kuuluvate rahvaste nimetusena.

(EKI 2009)

​

Kollase värvinime variatsioonid eesti keeles

Eesti keeles tähistatakse kollaseid värvitoone enamjaolt liitomadussõnaga, kus sõna kollane ette on lisatud võrdlusalust märkiv täiendosa. Eesti keeles on kollase värvitoone nimetusi kokku 39: kollane, kollane, sidrunkollane, tsitriinkollane, ookerkollane, keisrikollane, kroomkollane, kaadmiumkollane, ureoliinkollane,

Napoli kollane, Napoli kollane, schönbrunni kollane, sinepikollane, merevaikkollane, merevaigukarva, safrankollane, mangokollane, kuldkollane, kullakarva, mesikollane, meekarva, nurmenukukollane, Priimulakollane, kullerkupukollane, õlgkollane, messingivärvi, messingkollane, maisikollane, nisukollane, võikollane, võikarva, rebukollane, sappkollane, sapikarva, seemiskollane, vaniljekollane, vaniljevalge, vaniljekarva][, šampanjavärvus, valkjaskollane, kahvatukollane, tuhkjaskollane, paatjas, vahakollane, rapsikollane, väävelkollane, kanaarikollane, caca-d'oie.

(Wikipedia)