Tükk kunstnikusöest on ideaalne sümbol uue alguse jaoks. Kontuur, mis oli traditsiooniliselt musta värvi, leidis rakendust 30 000 aastat tagasi. Süsi, mis oli olemas inimkonna esimese väljendusviisina ürgajal, kui inimesed jätsid oma jälje maailma, on läbi ajaloo pidevalt mänginud rolli peaaegu kõigi kunstiliste tegevuste alguses. (St. Clair 2019)

   Altamirast leitud paleoliitikumiaegsed maalingud, mis pärinevad umbes 14 000 eKr, tähistavad esimesi esiajaloolise koopakunsti väljakaevatud näiteid. See avastus juhtus juhuslikult 1879. aastal, kui kohalik maaomanik ja amatöörarheoloog puhastas koobaste põhja. Paljudel kujutatud stseenidel kasutati tol ajastul koobastes kergesti kättesaadavaid pigmente, täpsemalt söestunud puidu jäänuseid, mis pärinesid küttekolletest. Süsi on kõige lihtsamal kujul orgaanilisest materjalist, tavaliselt puidust ja tulest saadud süsinikurikas jääk. See on kõige puhtam ja tuhavabam siis, kui küdemisel on hapnikku vähe. (ibid)

   Leksikon annab täiendavat tunnistust mustade toonide erinevatest arusaamadest iidsete tsivilisatsioonide seas. See ei olnud mitte ainult kunstnike poolt kasutatud erinevate toonide kirjeldamiseks, vaid ka looduses esinevate mustade arvukate omaduste tähistamiseks. See seletab, miks mustaga seotud sõnavara on enamikus vanades keeltes tavaliselt ulatuslikum kui tänapäeva keeltes. Tundub, et see on tihedamalt seotud materjali omaduste ja soovitud värviefektidega kui värvi endaga. Prioriteediks on sellised omadused nagu tekstuur, tihedus, sära või heledus enne tonaalsust. (Pastoureau 2009)

2014. aastal töötas Ühendkuningriik välja süsiniknanotorude materjali nimega "Vantablack", mis neelab 99,965% spektrist ja on seega kõige tumedam materjal maailmas. Selle sügav pimedus on sedavõrd suur, et see petab nii silmi kui ka aju, mistõttu on inimestel keeruline selle sügavust ja tekstuuri eristada. (St. Clair 2019)

​

Musta värvi konnotatsioonid

16. sajandi lõpul ja 17. sajandi alguses ilmnes kristluse kõige süngemate, murelikumate ja pahaendeliselt mõjuvate ilmingute taaselustamine. Sel perioodil elavnes laialdaselt uskumus kuradi maapealsesse võimu ja arusaam, et tema agendid, keda määratleti nõidadena, tegutsesid korra häirimiseks ja kuradi võimu kehtestamiseks. Antud kontekstis omandasid erinevad musta värvi toonid häiriva tähenduse. Vastavalt nõiakohtute tunnistajate ütlustele kujutati kuradit tavaliselt tumeda ja pahatahtlikuna. Nii Euroopat kui ka hilisemat Põhja-Ameerikat painanud ettekujutus nõiasabati kontseptsioonist oli samuti tulvil pimedust. (St. Clair 2019)

   Obsidiaan tuleb okultsetes ringkondades pidevalt esile. George R. R. Martini ja Neil Gaimani kirjutistes on vulkaanilisest klaasist valmistatud noad maagiliste omadustega. Ameerika indiaanlaste hõimud on läbi aegade oma rituaalides kasutanud obsidiaani. Veel 1990. aastatel riietusid Santa Clara Pueblo naised New Mexico osariigis end mustadesse riietesse, et osaleda nõidade hävitamise tseremooniatel, hoides oma paremas käes pikki obsidiaanist terasid ja vasakus käes obsidiaanist odaotsa tsi wi’d. Asteegi nõidade kaitsjanna nimi Itzpapalotl tähendab obsidiaanliblikat. (ibid)

   Piiblis on olukord teistsugune. Kuigi seal võib esineda mõningast ambivalentsust, nagu kõigi värvide puhul, kaldub piibli kujutlus mustadest ja teistest tumedatest värvidest sageli negatiivse poole. Neid värvitoone seostatakse kurjategijate, jumalakartlike, Iisraeli vaenlaste ja jumaliku hukkamõistuga. Nad sümboliseerivad ürgset kaost, ohtlikku ja kahjulikku pimedust ning eriti surma. Valgus, mis esindab elu allikat ja Jumala kohaloleku ilmsikstulekut, on sellega teravas kontrastis. "Pimedus", mida piiblitekstis sageli kasutatakse, on järjekindlalt seotud kurjuse, vagaduse, karistuse, eksimuse ja kannatustega. Uues     Testamendis muutub valguse teofaaniline aspekt domineerivaks, kusjuures Kristust identifitseeritakse maailma valguseks. Ta päästab õiged kurjuse ja "pimeduse vürsti" (kuradi) võimu alt, juhatades nad taevasesse Jeruusalemma, kus nad näevad Jumalat ja naudivad igavest valgustust. Samuti sümboliseerib valge, Kristuse värv ja valguse värv, hiilgust ja ülestõusmist, samas kui musta seostatakse saatana, patu ja surmaga. (Pastoureau 2009)

   Eriomaselt must olend on aga ronk. Need linnud ei paeluvat mitte ainult oma erilise välimusega, vaid on juba ammu tunnustatud oma intelligentsuse poolest, omades kultuuriliselt olulist rolli. Neid seostatakse erinevate jumalustega, näiteks     Kreeka jumal Apollo, keldi jumal Lugus ja Norra jumal Odin, kellega käisid kaasas rongad. Germaani sõdalased kasutasid oma riietel ronga märki ning arvatakse, et nad võisid enne lahingusse minekut tarbida nimetatud linnu verd. (St. Clair 2019)

   Benediktiini mungad kandsid alandlikkuse ja patukahetsuse märgiks musti rüüsid. 12. sajandil esitasid "mustad mungad", nagu neid hakati kutsuma, väljakutse tsistertslaste munkadele, kes kandsid valget. Benediktlased süüdistasid tsistertslasi uhkuses, mida näitas nende valge rüü. Tsistertslased valmistasid ette oma vastulöögi: must oli kuradi, surma ja patu värv, samas kui nende valge sümboliseeris puhtust ja süütust. (Krueger 2023)

   Francisco Vaz da Silva on oletanud, et kolmevärviline kujutab ideaalset naiselikkust, milles igasse värvi on kodeeritud indoeuroopa kolmevärviliste jumalannade erinevad aspektid. Tema selgitus mustast elemendist kui "nii lummusest kui ka surmast" ja seega tumedast jõust tugineb eelnevale eeldusele, et on olemas laialt levinud kultuuriline arusaam naisest kui surma ja taassünni maa-alustest jõududest. (Hemming 2012)

   Rooma allmaailma kontseptsioon sarnaneb suuresti Kreeka vastandiga, säilitades musta kui surma sümboolse värvi. Alates vabariigi algusaegadest oli must värvus Rooma matusetavades eri vormides (esemed, ohvriannid, maalid) esindatud. Hiljem, umbes teisel sajandil eKr, hakkasid matustega seotud ametnikud seda oma riietusse lisama, valides tumedat toga praetexta (praetextam pullam). See tähistas leinarõivaste algstaadiumit Euroopas - algselt piiratud tava, mis algatas traditsiooni, mis pidi aja jooksul sotsiaalselt ja geograafiliselt laienema ning püsima kuni uusaja alguseni. Juba keisririigi ajal matkis Rooma eliit magistraate ja surnu pereliikmed võtsid musta riietust mitte ainult matuste ajal, vaid ka pikema aja jooksul pärast seda. Leinaperiood lõppes banketiga, mille käigus osalejad läksid mustast riietusest üle valgesse. (Pastoureau 2009)

​

Must värv kunstis

Mustal on palju erinevaid assotsiatsioone. Seda võib seostada surma, leina, kurja maagia ja pimedusega, kuid see võib sümboliseerida ka elegantsi, rikkust, vaoshoitust ja võimu. Kuna must oli esimene pigment, mida kunstnikud kasutasid eelajalooliselt, ja esimene tint, mida kasutasid raamatuprinterid, mängis must värv kunsti ja kirjanduse arengus olulist rolli. (Krueger 2023)

   Teadlastele on endiselt ebaselge, kuidas reklaam, mis on täielikult akromaatiline või kromaatiline (st must-valge versus värviline), mõjutab tarbijate arusaamu ja hinnanguid luksusbrändi reklaamidele. Intrigeerivalt eelistavad mustvalget (BW) reklaami sellised suured luksuskaubad nagu Dior, Prada, Givenchy ja Chanel, mis käivitavad igal aastal BW-fotode või -videote seeria, et võita tarbijate tähelepanu. Selle tulemusena tekitab BW kogemine reaalsusest lahusoleku tunde. See saavutatakse pildi kõigi komponentide süstemaatilise küllastumise, mitte ainult musta, valge või halli mõju või pelgalt nende kolme värvi kombineeritud mõju abil. (Wang et al. 2022)

   Paljudes muuseumikogudes on välja pandud kohl ehk silmavärvi hoidmiseks mõeldud topsid, sest Vana-Egiptuses kaunistasid kõik mehed ja naised, vaaraodest kuni talupoegadeni, oma silmi julge musta joonega. Paljudele anti kaasa kohlitops, mis saatis neid surmajärgsesse ellu, võimaldades neil oma silmi ka väljaspool maapealset maailma kaunistada. Usuti, et kohlil on maagilised kaitseomadused ja sarnaselt tänapäeva silmapliiatsitele tekitas see visuaalset mõju, rõhutades samal ajal silmavalget. Sarnaselt tollele ajale, peetakse seda ka tänapäeval eriliseks ja lummavaks. (St. Clair 2019)

   Vana aja ühiskonnas oli mustast värvist kaasaegsete kultuuridega võrreldes keerulisem arusaam. Ühtse musta asemel eksisteerisid eri valdkondades erinevad toonid. Iidne võitlus pimeduse vastu, hirm öö ees ja valguse poole püüdlemine ajendas eelajaloolisi ja iidseid kogukondi eristama pimeduse nüansse ja astmeid. Selle eristamise tulemuseks oli mitmesuguste mustade värvide spekter, mis on ilmne varajastel maalidel. Paleoliitikumi ajastust alates kasutasid kunstnikud selle värvi loomiseks arvukaid pigmente ning aastatuhandete jooksul laienes nende mitmekesisus. Rooma perioodiks kujunes välja mitmekesine mustade värvipalett, mis hõlmas matti ja läikivaid musti, heledaid ja tumedaid musti, intensiivseid ja delikaatseid musti, samuti halli, pruuni ja isegi sinise alatooniga musti. Maalijad, erinevalt värvijatest, näitasid nüansirikkaid oskusi kasutades neid variatsioone peenelt, võttes arvesse materjale, tehnikaid ja soovitud värviefekte. (Pastoureau 2009)

   Tulemused näitavad, et BW on optimaalselt efektiivne luksusbrändide reklaamide puhul, millele järgnevad ikoonilised värvid ja mittekoonilised värvid. Lisaks näitab luksuslikkuse, ainulaadsuse ja autentsuse analüüs, et BW paneb tarbijaid tajuma nii autentsust kui ka ainulaadsust, suurendades nende arusaama toodete luksuslikkusest. BW-disainid on kõige tõhusamad luksusbrändide reklaami tõhustamisel. (Wang et al. 2022)

2000. aasta teadustööst „Color Usage in International Business-to-Business Print Advertising” pärineb hüpotees, mis viitab sellele, et äriajakirjad erinevad must-valgete reklaamide kasutamises kultuuride lõikes. USA reklaamides kasutatakse kõige rohkem must-valgeid värviskeeme, samas kui Venezuela reklaamides kasutatakse kõige vähem. Fortune'ist valitud must-valgete reklaamide edasine uurimine kinnitab nende ulatuslikku kasutamist finantsteenuste, kindlustuse ja luksuskaupade valdkonnas.     See võib viidata USA reklaamitegijate püüdele edastada tarbijatele traditsioonilist, konservatiivset sõnumit vanatüüpi värviskeemide abil. Kuid tärkava majandusega riikides ei pruugi must-valged reklaamid olla sobilikud sellist tüüpi ärireklaamidele. Must-valgeid reklaame võidakse pidada "odavaks" ja madalama kvaliteediga reklaamiks, mis ei ole kindlasti asjakohane või soovitud kuvand väärtpaberite ja luksustoodete jaoks. Värvide kasutamine reklaamides võib kajastada ka modernsust ja progressi, mis on tärkava majandusega riikide potentsiaalsete investorite jaoks olulised elemendid. Must-valge reklaami standardiseerimist võib seega piirata riigi majanduslik arengutasand. (Honeycutt, Clarke 2000)

​

Tunded ja seosed musta värviga

Must on nii moe- kui ka leinavärv, sümboliseerides erinevaid tähendusi alates viljakusest kuni õpetatuse ja vagadusega. (St. Clair 2019)

  Jonauskaite, Abu-Akel ja teised näitasid ulatusliku ja keerulise metoodika abil, et teatud värvide ja teatud afektide ning emotsioonide vahelistes seostes on universaalsed mustrid. Autorite sõnul on nende assotsiatsioonimustrite päritolu kinnistunud inimkonna ajaloo jooksul pikaajalistes mõistetes, mida jagatakse ülemaailmselt keele ja keskkonna sarnasuste kaudu. Nende universaalsete assotsiatsioonide näitena mainivad nad musta värvi seostamist kurbusega.  (de Villermor-Amaral, Yazigi 2022)

   Boyatzis ja Varghese leidsid 1994. aastal laste emotsionaalseid assotsiatsioone värvidega uurides, et heledad värvid (nt kollane, sinine) seostuvad positiivsete emotsioonidega (nt õnnelik, tugev) ja tumedad värvid (nt must, hall) negatiivsete emotsioonidega (nt kurb, vihane). Austraalia üliõpilaste seas läbiviidud uuringus, milles uuriti värvide ja emotsioonide seoseid, leidis Hemphill 1996. aastal samuti, et heledad värvid kutsusid esile peamiselt positiivseid emotsionaalseid assotsiatsioone, samas kui tumedad värvid kutsusid esile negatiivseid emotsionaalseid assotsiatsioone, mis kinnitab Boyatzise ja Varghese tulemusi. 1996. aastal Saito leidis aga, et must värv tekitas jaapani katsealuste seas nii negatiivseid kui ka positiivseid reaktsioone ning et must oli noorte seas sageli eelistatud värv. (Kaya, Epps 2004)

   Akromaatiliste värvide puhul saavutas valge värvus suure hulga positiivseid vastuseid (61,2%), võrreldes vastavalt ainult 19,4% ja 7,1% positiivsete vastustega musta ja halli värvi puhul. Lisaks nähti, et must värv tekitab negatiivseid emotsioone, nagu kurbus, depressioon, hirm ja viha, sest seda seostati surma, leina ja traagiliste sündmustega, samuti pimeduse ja ööga. Musta värvi positiivsed aspektid olid rikkus ja võim. Samuti meenutas see mõnedele vastajatele smokinguid ja pidulikke kleite. (ibid)

   Mõned seostasid musta värvi "võimsusega" ja ütlesid, et see meenutab neile toredaid sportautosid. Mõni vastaja tundis end rafineeritud ja see meenutas talle "kõrgmoodi ja riideid". Üks vastaja ütles, et must värv teeb teda kurvaks ja meenutab talle "matuseid, kus inimesed kannavad musta". Seega näib, et värviga seotud emotsioon sõltub suuresti isiklikest eelistustest ja varasematest kogemustest selle konkreetse värviga. (Kaya, Epps 2004)

​

Must värv keeles

Algselt oli "ater", mis võib olla etruskide päritolu, ladina keeles esmane termin musta kohta. Esialgu neutraalne, arenes see järk-järgult edasi, tähistades selle värvi matti või tuhmi varianti. Teiseks sajandiks eKr omandas see negatiivse tähenduse. Seda seostati selliste omadustega nagu halbus, inetus, mustus ja kurbus, mis tõi kaasa isegi nimetuse "atrocious" sõna oma algse kromaatilise tähenduse kaotuse, kuid säilitas emotsionaalse tähenduse. Seevastu "niger", mille etümoloogia on ebaselge, kasutati harvemini kui "ater" ja algselt tähistas see ainult "läikivmust". Aja jooksul laienes selle tähendus nii, et see hõlmas kõiki musti kokku, sealhulgas looduses esinevaid musti. Keisririigi alguseks ületas "niger" "ater'i" üldkasutuses ja tekitas perekonna seotud termineid, nagu "perniger" (väga must), "subniger" (mustjas, lilla), "nigritia" (mustus), "denigrare" (mustendada, halvustada) ja nii edasi. (Pastoureau 2009)

   Sajandite jooksul vähenes järk-järgult heleduse olulisus, millel oli suur tähtsus iidsete Euroopa ühiskondade jaoks, mis viis musta ja valge värviga seotud sõnavara vähenemiseni. Keeltes, kus algselt oli iga värvi jaoks eraldi terminid, jäi lõpuks alles ainult üks. Näiteks vanaprantsuse keeles loobuti ladinakeelsest terminist "ater" ja asendati see ladinakeelsest sõnast "niger" tuletatud üldkasutatava sõnaga "noir" (neir). Sellest tulenevalt sai see ainus termin koormatud mitmesuguste sümboolsete tähendustega, hõlmates selliseid mõisteid nagu kurbus, inetus, koledus, julmus, kurjus ja kuratlikud atribuudid. Kromaatilise kvaliteedi või intensiivsuse varieeruvuse edasiandmiseks tuli kasutada selliseid kirjeldusi nagu matt, läikiv, tihe ja küllastunud, kasutades võrdlusi nagu "must nagu pigi", "must nagu mustanahaline", "must nagu vares" ja "must nagu tint". Kuigi tänapäeva prantsuse keel järgib sarnast tava, teeb ta seda vähemal määral, peegeldades vähenenud tundlikkust musta nüansside suhtes. Näib, et alates 15. või 16. sajandist on must, mida ei peeta enam tõeliseks värviks, kaotanud osa oma nüanssidest. (ibid)

   Võib öelda, et Taani hindamisraamatu Eestimaa lehtedel on ilmselt värvinimede kohta rohkem informatsiooni, kui seni arvata on osatud. Paul Johansen kirjutab Taani hindamisraamatu Eesti kohanimede kommentaarides, et värvisõnadest on kohanimedes esindatud must ja hall : “Farben: must = schwarz, dunkel: Mustæn, Mustuth; hall, halli = grau: Halela,Halelæ, Halen-habus”. (Sutrop 2011)

​

Mustaga seotud väljendid eesti keeles

• <nii> et maa must <kiruma, sõimama,...> – väga ägedalt, hirmsasti, sõnu valimata <kiruma, sõimama,...>

• Must kass on [kellegi] vahelt läbi jooksnud – kellegi vahel on lahkhelid, keegi on omavahel tülli või pahuksisse läinud.

• Must kassa – korjanduse teel saadud mitteametlik rahasumma ühisteks väljaminekuteks.

• Must lammas – mingi kollektiivi elulaadist, tõekspidamistest jne hälbinud ning kollektiivi hukkamõistu pälvinud isik.

• Must mure – väga suur mure.

• Must nagu (kui) siga – must, kasimata, räpane.

• Must nimekiri – vastastest, ebasoovitavatest isikutest koostatud nimekiri.

• Must ots – ebaseaduslik töö või teenistus.

• Must surm – katk.

• Must südametunnistus – mingist halvast, häbiväärsest teost tingitud hingepiinad.

• Must turg – seadusevastane, salajane kaubamüük.

• Närv on must – keegi on ärritatud, psüühilisest tasakaalust väljas.

• Südametunnistus on must – keegi on milleski süüdi, keegi on midagi halba teinud.

(EKI 2000)