Projekti peamiseks sidusrühmaks on Tallinna Ülikooli tudengid, kes saavad oma värvidega seotud assotsiatsioone plakatile kirja panna ning nende jaoks valmib kunstiteos, mis võiks nende päevadesse tuua positiivsemaid emotsioone. 

​

Teaduspõhisus

​

Värvid on kõikjal ning mõjutavad meie igapäevaelu, eriti meie emotsioone ja tundeid. See, kuidas mõni värv meile mõjub, on valdavalt seotud isikliku eelistusega, ehkki võib ka kultuuritaustaga seotud olla. Üldiselt tuleneb värvieelistus aga sellest, kas mõni kindel värv tekitab meis positiivseid või negatiivseid tundeid.

   Heledamaid värve on seostatud positiivsete emotsioonidega, samas kui tumedaid negatiivsetega, ning kui „soojad” värvid (punane, kollane, oranž) mõjuvad stimuleerivalt, siis „külmi” värve (sinine, roheline, lilla) peetakse rahustavateks (Gilbert et al 2016). Wrighti ja Rainwateri 1962. aasta uuringust selgus, et erutust seostati positiivselt värviküllastuse ja heledusega.     Julged värvid esindavad suhtlemisjulgust ja optimistlikkust, pastelsed värvid viitavad aga vaoshoitusele ning tumedad teiste eest peitumisele. Kui ruumi lagi värvida musta, pruuni või halli asemel näiteks päikesekollaseks või helesiniseks, siis tekitab see kergemat meeleolu, parandab inimeste vahelisi suhteid, vähendab tööle tulemisel vastumeelsust ja lastel suurendab õpimotivatsiooni. (Niiberg 2003)

   Värvidel on märkimisväärne potentsiaal mõjutada meie emotsionaalset seisundit ja need võivad olla võimas vahend teatud tunnete ja assotsiatsioonide esilekutsumiseks. Kunsti-, disaini- ja värvipsühholoogia alased uuringud uurivad aktiivselt, kuidas värvid mõjutavad meie psüühikat ja kuidas saab seda teavet igapäevaelus rakendada soovitud emotsionaalsete reaktsioonide ja atmosfääri loomiseks. Profuseki ja Rainey leidsid 1987. aastal, et roosad ruumid tekitasid vähem ärevust kui punased. Welleri ja Livingstoni 1988. aasta uurimus näitas, et tekst oli vähem häiriv just roosal paberil. Enne eksamit punase värvi mõjuväljas olles võib see aga sooritust negatiivselt mõjutada.

   Organismi hormonaaltalitus on suuresti seotud valguse ja värvidega. Kui päevavalgus tekitab kortisooni, mida vajame ärkvel püsimiseks, siis tehisvalgus mõjutab melatoniini, mis on seotud väsimuse ja unehäiretega. Talveperioodil päevade lühenedes viibime üha enam tehisvalguses, mis omakorda tekitab stressi, masendust ja isegi depressiooni. Värvitundlike rakkude, kolvikeste, tasakaal mõjutabki meie enesetunnet. Pikalt ühetoonilisest ruumis viibimine väsitab, sest töötavad vaid üht liiki kolvikesed. Selle vältimiseks tuleb kolvikeste tööd tasakaalustada ning värvivalikut võib seega lausa värviteraapiaks pidada. (Tammert 2002, 2006).

   Värviteraapias kasutatakse erinevat värvi valgust ka ravieesmärgil. Punane valgus kiirendab ainevahetust ja aktiviseerib rakkude lagunemismehhanisme; sinine valgus lõhustab läbi naha vereringesse tungides mürke, lisaks on sellel põletikuvastane ja rahustav toime. (Tammert 2002, 2006) Punase ja sinise mõjuväjas olek on otseselt seotud ka pulsikiirusega, nagu ühest vastilmunud uuringust selgus: punanes ruumis südametöö kiirenes, sinises aeglustus. (Weijs et al 2023)

​

PUNANE

Punases väljendub elujõud, aktiivsus, impulsiivsus ja tegutsemistahe. Vaateväljas olles mõjutab ta inimest värvides enim. Ühest küljest on punane enesekindlust tekitav ja jõudu andev. Seltskonnas kogunetakse sageli selle ümber, kes on punasesse riietatud. Teisalt aga võib see teise inimese seljas mõjuda agressiivselt domineerivalt ja hoopis ähvardavalt (Niiberg 2003) Suurtel pindadel mõjub punane sooja, isegi põletavana, kuid võib ka liiga agressiivsena tunduda. See värv tekitab erutust, mistõttu seostub punane emotsioonidest nii viha kui armastusega. Tegemist on universaalse seosega, mis leidis kinnitust tervelt 30 riigis läbi viidud uuringus. (Jonauskaite et al 2020)

   Kurnatud inimesel aitab punane masendust ja jõuetustunnet seljatada ning muudab elurõõmsamaks ja avatumaks, närvilisel ja agressiivsel inimesel aga võib ta negatiivset tunnet hoopis süvendada. (Tammert 2002, 2006)

​

KOLLANE

Kollane on küllastunud kromaatilisetest värvidest kõige heledam ja suurima valgusenergiaga. (Tammert 2002, 2006) Kollane tõstab tuju, tegutsemistahet, söögiisu, soodustab helgeid mõtteid, kuid sellega võib seostada ka kergemeelset ja piirideta käitumist ning sarkasmi, fanatismi, hajameelsust ja kuritegevust. (Niiberg 2003)

   Kollane on rõõmsameelne ja tõrjub masendust, väikeste laikudena kujutatud kollane kujutab ja loob rõõmu. Kogu aeg nägemisväljas olles võib ta aga ärritust ja rahulolematust tekitada. Lisaks meeleolu tõstmisele, lootusele ja optimismile mõjub kollane mõttetööle aktiviseerivalt, kuid pikalt selle värvi mõjualas olles keskendumisvõime väheneb. Erinevad kollase toonid mõjutavad inimest siseruumis väga erinevalt. Intensiivne kollane tekitab pealetükkiva ja linnamüra valjendava tunde. Pehme kollane mõjub sooja ja päikesepaistelisena. Helekollane lagi jätab kerge ja koheva mulje. Oranži poole kalduv kollane on soojendav ja sõbralik. (Niiberg 2003) Ärritununa soovitatakse kollasest hoiduda, samuti südamepekslemise korral. Üldiselt toob kollane meie ellu harmooniat ja optimismi ning aitab inimestel kergemini kontakteeruda. (Tammert 2002, 2006)

​

ROHELINE

Roheline annab kindlust ja rahustab, lisaks soodustab keskendumist ega väsita silmi. Ta leevendab küll ärritust, kuid pikaaegsel kasutamisel mõjub väsitavalt. Looduse ja tärkamise värvina on roheline aju virgutav, rõõmsameelne ja lootusrikas.    Värviteraapias kasutatakse rohelist tundeeluga seotud probleemide lahendamiseks. Looduslikul kujul, näiteks taimedena, mõjub roheline südamele tervendavalt ja rahustavalt, sest tasakaalustab vererõhku. (Tammert 2002, 2006) Keskmine roheline toon mõjub rahulikult ja neutraalselt, kui mitte nii otseselt kui sinine seda teeb. Mündiroheline ja sinakasroheline avaldavad sarnast mõju, tasandades emotsioone ja alandades pingeid. (Niiberg 2003)

​

SININE

Sinine on esindab ühelt poolt ratsionaalsust, teisalt aga rahu ja unistusi. Ta võib nii rahustada kui melanhoolsust tekitada. Sinine lõõgastab närve ja aitab mõttetegevust korrastada ning keskendud, aga oma aeglustava mõju tõttu muutub sinises ruumis aeg justkui lühemaks, sest inimene teeb sama ajaga vähem tööd. Psühholoogiliselt vähendab sinine alaväärsustunnet ning kergendab hingelisi muresid. Kuna sinine ei väsita silmi, sobib ta hästi tööruumidesse. (Tammert 2002, 2006) Kuna sinise tonaalsus muutub palju, alustades heledatest pastelsetest sinistest kuni sügavate ja tumedate sinisteni välja, siis muutub ka sellest tulenevalt sinise mõju inimesele. Tume hallikassinine võib kergesti põhjustada masendust ja tunduda rõhuvana ning helesinine mõjub rahustavana. (Niiberg 2003)

​

LILLA

Psühholoogiliselt tekitab lilla kurvameelsust, sunnib endasse süvenema. Teda peetakse inimese vaimse arengu edendajaks, kuna aitab hingelisi ja intuitiivseid omadusi tugevdada. Tundlikel inimestel või lilla aidata meelerahu ja kindlustunnet tagasi saada, sest mõjub närvisüsteemile rahustavalt ja tasakaalustavalt. Ruumis mõjub lilla piduliku ja salapärasena. Tumedana võib lilla aga masendada ja üksildustunnet tekitada. (Tammert 2002, 2006) Kollektiivse töö jaoks mõeldud ruumidesse lilla ei sobi, sest takistab inimeste vahel usaldusliku suhte tekkimist. (Niiberg 2003)

​

PRUUN

Pruun seostub enamasti sügisese närbumise, laiskuse ja mugavusega ning on konservatiivseks peetav värv. Teda seostatakse ka praktilisuse ja turvalisusega. Pruuni vaatamine võib aidata meelerahu ja enesekindluse tagasi saada neil, kes elus oma kohta ei leia, ka on pruun oluline neile, kel on terviseprobleemid, väsimus ja kurnatus. (Tammert 2002, 2006). Pruun aitab luua

kodust õhkkonda ja on mugavust tekitav kuid ei tõsta tuju ning, soodustab passiivsust ja igavust. (Niiberg 2003)

​

Interdistsiplinaarsus

​

Projekti raames lõimime erinevaid erialasid: psühholoogia, värviõpetus, informaatika, kujutav kunst, semantika ning kultuuriteadus. Tuleb omandada teadmisi värvipsühholoogia kohta, värvide mõjust emotsionaalsele seisundile ja ka esmased teadmised võimalikest inimestevahelistest erinevustest. Pärast info kogumist, tuleb teada, kuidas tulemused andmetöötlusprogrammi sisestada ning lõpetuseks luua kunstiteos.

​

​