Projekti taust ja kirjeldus

Projekti eesmärk on luua artikkel pimedate ja nägijate vahelistest erinevustest ja sarnasustest värvide seostamisel
sõnadega. Artikkel põhineb uuringul, mille viime läbi pimedate ja nägijate seas küsimustiku näol. Projekti üheks
lisaeesmärgiks on tõsta teadlikkust ja sallivust pimedate suhtes.
   Läbi teaduskirjanduse ja meie enda läbiviidud uuringu soovime pimedaid paremini mõista ning luua aluse, tänu millele
on inimestel lihtsam pimedatega suhestuda ning seeläbi tuua rohkem hoolivust ühiskonda.

Tegevuste rakendamine

Rühma tegevused on hoolikalt valitud, et tagada usaldusväärne, mitmekesine ja representatiivne andmekogumine, mis võimaldab meil mõista eelkõige pimedate inimeste värvide assotsiatsioone sõnadega.

   Uurimus hõlmab mitmeid olulisi tegevusi, mis viivad meid seatud eesmärgini:

• Teoreetilise tausta uurimine - teoreetiline taustauuring aitas meil mõista juba olemasolevaid teadmisi pimedate inimeste värvitajumisest ja assotsiatsioonidest. See andis aluse uurimisküsimuse sõnastamiseks ja metoodika väljatöötamiseks.

• Pimedate inimeste valimi leidmine / kontakti loomine - alustasime pimedate inimeste valimi otsimisest. Üritame saada valimi minimaalseks suuruseks 20 pimedat inimest. Oleme suhelnud Pimedate Liiduga, Tartu Emajõe Gümnaasiumi ja Pimemassööride Ühinguga. See aitab meil tagada mitmekesisuse ja esinduslikkuse uuritavas grupis.

• Küsitluse loomine - küsitlust jagame vastajatega kasutades Google Form rakendust, oluline on, et küsimustik oleks JAWSis (arvuti kõneprogramm) täidetav. Küsimustikus on 3 plokki: taustainfo, Brent Berlini ja Paul Kay põhivärvinimede teooria järjestus ja varia. 

• Küsitluse läbiviimine - küsitluse viime läbi veebipõhises keskkonnas (kaasates nii pimedaid inimesi kui ka nägijaid), mis tagab laiema ulatuse ja võimaldab osalemist erinevatest geograafilistest piirkondadest. See annab meile suurema andmekogumi analüüsimiseks.

• Tulemuste analüüsimine - kogutud andmeid analüüsime statistiliste meetodite abil, et leida mustrid ja seosed pimedate - ja nägijate inimeste värvidega seotud assotsiatsioonides. Analüüs aitab meil teha järeldusi ja vastata uurimisküsimustele.

• Teksti kodeerimine - analüüsi käigus teostame teksti kodeerimise, mille abil eristame ja kategoriseerime erinevad teemad ja mustrid, mis ilmnevad vastanute vastustest küsitlusele.

• Artikli kirjutamine - projekti tulemused koondame artiklis, mis sisaldab uuringu eesmärki, metoodikat, tulemusi ja järeldusi.

​

Projektiga seotud sidusrühmad

​

Huvirühmad keda antud projekt peamiselt mõjutab on nii pimedad kui ka nägijad. Mõlemad grupid saavad osaleda meie uurimuses ja läbi eneserefleksiooni õppida ennast paremini tundma, mõtlema enda psüühikas tekkivatele seostele ja lisaks näevad tulemustest endi erinevusi teise grupiga. Need inimesed tulevad Eesti Pimedate Liidust ja selles olevatest alaliitudest, Eesti Pimemassööride ühingugust ning Tallinna Ülikooli tudengite seast. Meie uurimuse tulemused on kasulikud psühholoogia huvilistele, sotsiaaltöötajatele aga ka lihtsalt pimedatega kokkupuutuvatele inimestele.

Teaduspõhisus

​

Värv kui nähtus alati tähendab inimesele midagi. See on visuaalne kogemus, annab edasi informatsiooni, tekitab emotsioone ja loob seoseid. Värvide seosed on pigem universaalsed, aga see kehtib ainult teatud värvide puhul, mistõttu on ühed värvid universaalsemad kui teised. Siiski on leitud, et seosed on sarnased nii pimedate, nägijate, asiaatide kui valge rassi esindajate seas. 

   Nägijate seas püüdsid kolleegid Jaapanist ja Ameerika Ühendriikidest uurida tudengite värviseoseid üheksa põhivärvi raames: sinine, punane, kollane, roheline, oranz, valge, must, lilla ja pruun. Uuringus osales Ameerika Ühendriikide ja Jaapani tudengid, kellel paluti nimetada iga värviga kaks seostuvat objekti. 45% värvidest seostusid tudengitel värvidega samad objektid, näiteks sinine ja taevas või must ja öö. Teiste värvide osas võis rolli mängida kultuurilised ja keelelised eripärad, mis mõlema rahvuse puhul väga erinevad (Kitao, Kitao, 1986). Niisiis on teame, et osad värvid on universaalsemad kui teised ning osade värvide kohta puuduvad globaalselt levinud seosed. Näiteks uuringus käsitletud lilla värv ei loonud mitte mingisuguseid seoseid Jaapani tudengite peas kuigi Ameerika Ühendriikide tudengite peades seostus lilla eelkõige kuninglikkusega.

   Kui uurida värvide mõju psühholoogilisele heaolule, siis teooria käsitleb peamiselt kahte tüüpi värve: lühema lainepikkusega värvid ja pikema lainepikkusega värvid. Mõlemad tüübid mõjuvad inimesele erinevalt, st lühema lainepikkusega värvid rahustavad ja pikema lainepikkusega värvid erutavad. Näiteks sinine ja roheline, mis on lühema lainepikkusega värvid, tajutakse turvalise ja stabiilsena. Samas punane ja kollane, mis on pikema lainepikkusega värvid, tajutakse rahutu ja ebameeldivana. (Maier, Elliot, 2007)

   Pimedate värvi seoseid uurisid John Hopkinsi meditsiinikeskuse teadlased kui avaldasid 2021. aastal uuringu, mille kohaselt pimedana sündinud inimesed saavad mõista värve sarnaselt nägijatega. Eksperiment näitas, et nende värvimõistmine on sarnane, hoolimata sellest, et nad ei näe värve. Teadlaste sõnul võivad pimedad arendada värvide mõistmist ja luua seosed vestluste ja teistelt inimestelt õppimise kaudu (Rosen, 2021).

   2018. aastal viidi Harvardi Ülikoolis läbi uuring, mille läbiviimiseks kasutati funktsionaalseid magnetresonantstomograafia (fMRI) skannereid ning teostati eksperimente, mille käigus küsitleti nägijaid ja pimedaid. Uuringu tulemusena ilmnesid järgmised olulised teadmised pimedate värviseoste kohta. 

   Uuringu kohaselt pimedad ja nägijad tajuvad värvinähtusi erinevalt, sest pimedatel puudub visuaalne kogemus.  Pimedatel ja nägijatel on ühine arusaam abstraktsetest kontseptsioonidest, kuigi värvi tajumisel on erinevusi, suudavad mõlemad jagada ühist arusaama abstraktsetest visuaalsetest kontseptsioonidest tänu keelele ja verbaalsele kirjeldusele (Striem-Amit, Wang, Caramazza, 2018).

   Lisaks leiti samas uuringus, et pimedad õpivad värvi mõistma samamoodi nagu nägijad õpivad mõistma abstraktseid kontseptsioone. See protsess põhineb keelel ja verbaalsel suhtlusel, mille käigus pimedad saavad teiste inimestega suheldes õppida ja saada värvi kohta teadmisi. Uuringu kohaselt tuli välja, et kui võrrelda pimedate ja nägijate aju, siis pimedatel ja nägijatel toimuvad ajus sarnased reaktsioonid abstraktsetele kontseptsioonidele ning selle teabe esitamine toimub aju piirkonnas, mis on seotud keeleprotsessidega. Seega osutab keele ja verbaalse suhtluse tähtsusele värvi mõistmise protsessis (Striem-Amit, Wang, Caramazza, 2018).

   Kolmas uuring, mis viidi läbi Ameerikas Wisconsin-Madison Ülikoolis. Selles uuringus uuriti, kuidas inimesed omandavad värvi ja omadussõnade seoseid keele kaudu. Üllatavalt leiti, et nii nägijad kui ka pimedad inimesed jagavad sarnaseid värvi-omadussõna seoseid, kuigi pimedatel puudub visuaalne kogemus värvidega. Uurijad kasutasid sõnade kapselduste abil keelestatistikat, et tuvastada, kuidas need seosed on keeles esindatud. Tulemused viitavad sellele, et inimesed õpivad värvi-omadussõna seoseid keele kaudu. Niisiis näitab see uuring, et värvi-omadussõnade seoseid saab luua muul viisil kui visuaalne kogemus (van Paridon, Liu, Lupyan, 2021).

   Kokkuvõttes rõhutavad eelnevad uuringud, et värvidel on suurem universaalsus kui arvata oskame, sest tekkivad seosed on nii rahvuste, mandrite kui ka nägemisvõime ülesed. Teisalt mõjutab seoste tekkimist või mitte tekkimist kultuur ja lingvistiline kontekst. Võiks eeldada, et pimedatel ja nägijatel ei saa olla sarnaseid värvi seoseid, kuid käsitletud uuringud kummutavad nimetatud eelarvamuse ja tähtsustavad keele ja verbaalse suhtluse roll värvide mõistmisel. Uuringud näitavad, et pimedad saavad mõista värve, tuginedes keelelisele õppimisele ja suhtlemisele teistega, sõltumata visuaalse kogemuse puudumisest. 

​

Interdistsiplinaarsus

​

Psühholoogia on meie projekti alustala. Psühholoogia teadmisi kasutame psüühika seoste tõlgendamisel ja küsitluse läbiviimisel. Värvide tähendused ja seosed on psühholoogiaga pärusmaa. Just seetõttu on küsitluse tulemuste töötlemine usaldatud psühholoogia tudengi kätesse, et tulemus oleks mitmekihiline ja põhjalikult analüüsitud.   

    Artikli koostamisel järgime ajakirjanduse ja meedia distsipliini tööriistu. Eelkõige rakendame neid tööriistu artikli kirjutamisel. Uurimuse jaoks informatsiooni kogudes teavitame kõiki vastajaid selles kes me oleme, mida me teeme ja miks me seda teeme. Järgides ajakirjanduse eetikat, tagame küsitluses vastajate konfidentsiaalsuse, kogutud info töötlemisel saadud tulemused on autentsed ja moonutamata. 

    Portfoolio meie uurimuse kohta loome veebilehe kujul, selleks kasutame IT ja digitehnoloogia alaseid teadmisi. Tehnoloogia abil jõuame hõlpsamini vastajateni. Kasutades sobivaid tehnoloogiavahendeid saame kaasata küsitlusele vastama pimedaid, kes on meile määrava tähtsusega sihtgrupp. Digitehnoloogiat kasutame kogutud andmete struktureerimisel ja töötlemisel. Veebileht on lihtsasti ligipääsetav ja külastajale arusaadav. Võimaldab ühendada erinevaid meedialiike, kokku sobitada graafika ja teksti, ning seda visuaalselt nauditavalt esitleda.

​

​

Kasutatud kirjandus

​

Elliot, J. Andrew, Maier, A., Markus (2007) Color and Psychological Functioning, Association for Psychological Science, Volume 16—Number 5

​

J. R. / P., & 2021. (2021, August 17). Blind people can’t see color but understand it the same way as sighted people. The Hub. https://hub.jhu.edu/2021/08/17/blind-people-understand-color/ 

​

Kitao.K, Kitao, S.Kathleen (1986), A Study of Color Association Differences between Americans and Japanese. Human Communications Studies, version 13 page 59-75

​

van Paridon, J., Liu, Q., & Lupyan, G. (2021). How do blind people know that blue is cold? Distributional semantics encode color-adjective associations. Proceedings of the Annual Meeting of the Cognitive Science Society, 43(43). https://escholarship.org/uc/item/6sq7h506 

​

Striem-Amit, E., Wang, X., Bi, Y., & Caramazza, A. (2018). Neural representation of visual concepts in people born blind. Nature Communications, 9(1), 5250. https://doi.org/10.1038/s41467-018-07574-3